Friday, June 14, 2013

# 37

Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg?

Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida.. kartes, et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse.

Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast, kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur?

Me valetame, kui me kardame.. kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Kuid iga kord, kui me valetame, kasvab hirm suuremaks.

Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama.

Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema, mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti.

Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti..

Kõik, mis ma teen, tundub vale.

Me peame olema muudatus, mida soovime näha.

Mida sa inimesele näkku ei saa öelda, seda ära kõnele temast ka selja taga.

Täiuslikke inimesi pole olemas, aga näed, sa ju eksisteerid.

Kui sa olemas oled, siis nähtakse su vigu, kui sind enam ei ole, siis igatsetakse Sind, kui suurepärast inimest.

Mäletan sind sellisena, kui olid mu jaoks elu.

Kui me piisavalt palju üksteisest hoolime, siis ei suuda me kaua tülis olla.

"Kahetsen . Ma ei taha olla enam see, keda ma üritasin olla. Ma ei taha.. Ma olen väsinud olemast Sinu jaoks parim. Ma ei saavutanud seda, keda ma üritasin saavutada. Ma üritasin kannatada kõike.. sinu ülbust, sinu mitte-väljategemist, sinu tujusid.. Kuid nüüd.. ma olen sellest kõigest väsinud. Mul on kahju, et mina sinu jaoks püüdsin olemas olla, aga sina minu jaoks mitte. Mul on kahju. Vabanda, et Sinu jaoks üldse olemas olin.."

Surm sosistas mulle kõrva: "Ela, ma varsti tulen!"

Kui keegi mu tapab, on ta kade mu peale. Kui ma ise end tapan, olen ma nõrk ning annan alla, sest ma ei saanud eluga hakkama.

Elu õpetas, et enda eest tuleb seista.

Ma olen liiga väsinud, et eksisteerida ja mõelda.

No comments:

Post a Comment